Nutiseadmete kasutamise võimalused ja riskid väikelaste arengus: Tartu linna sõimerühmade õpetajate hinnangud
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli kaardistada võimalusi ja riske, mida Tartu linna sõimerühmade õpetajad tajuvad nutiseadmete kodusest kasutamisest väikelaste arengule. Lisaks sooviti teada saada, mida peavad õpetajad oluliseks lapse nutiseadmete kasutamise juures lähtuvalt enda kogemusest rühmaarvuti kaasamisel õppetöösse vahetult lastega. Vastuste saamiseks viidi läbi 14 poolstruktureeritud ekspertintervjuud staažikate sõimerühma õpetajatega. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodiga. Selgus, et väikelaste õpetajad ei pea nutiseadmete kasutamist väikelapse arendamisel oluliseks.
Nutiseadmete peamise võimalusena toodi välja seda, et ekraanimeediumid võivad olla üheks õppeprotsessi osaks, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada ja nende vahel seoseid luua. Mõned õpetajad leidsid, et tahvelarvutiga tegutseda laskmine arendab lapse silma ja käe koostööd, kuid suurem enamus pedagoogidest arvasid, et nutiseadme ekraanil näppude liigutamine ei arenda üldist käelist tegevust, mis on kognitiivse arengu toetamisel oluline. Mõne intervjueeritava sõnul annavad nutiseadmed lastele ühise jututeema. Lisaks peeti ekraanimeediumeid headeks distsiplineerimisvahenditeks.
Üle poolte õpetajatest ütlesid, et sõimerühmades on varasemast rohkem kähmlemist, mis pedagoogide arvates võib muuhulgas tuleneda vanemliku vahenduseta nutiseadmetes tegutsemisest. Veel leiti, et lapsed on kärsitud, sest nutiseadme kasutamine on väikelapse jaoks lihtne ning kõike, mis ekraanil valesti läheb, saab kiiresti kustutada ja tegevusega uuesti alustada. Õpetajad olid tähele pannud, et sõimeealistel lastel on nutiseadmete kasutamisest tekkinud moonutatud reaalsustaju ja raskusi mängus stsenaariumite järgimisel. Lisaks leiti, et nutiseadmete abil omandatud võõrkeele oskus on kiiduväärt, kuid sõimeeas võib see emakeelsete sõnade õppimise perioodil lastes segadust tekitada.
Vaatamata ohtudele, leidsid kõik õpetajad, et nutiseadmeid võivad olla head abilised lapse õpetamisel, kuid enne ekraani ette istumist on vaja eseme või olukorraga reaalses elus tutvust teha. Seejärel soovitavad õpetajad uuest asjast rääkida, raamatuid vaadata ning alles siis täiendavalt nutiseadmes mõnda hästi läbimõeldud, esteetilist ja vanema poolt varasemalt üle kontrollitud multifilmi või mänguga tegeleda. Õpetajad ütlesid, et väga oluline on jälgida, et lapsel oleks vaadatava vastu aktiivne huvi ning rõhutasid seaduspärasusi, et mida väiksem laps, seda suurem peab olema ese või nutiekraan ning õppimise kvaliteet ei tulene mitte paljude väikeste infokillukeste andmisest, vaid vähese rahulikust selgitamisest.