Õigeusu poliitilised ja kultuurilised rollid Vene Föderatsiooni sise- ja välispoliitikas Vladimir Putini presidendiks olemise aastatel 2000-2008, 2012-2017

Abstract

Venemaa riik on ajalooliselt tugevalt seotud õigeuskliku kristlusega. Nõukogude Liidu võim tõi kaasa sekularistliku protsessi, mis tõukas religiooni riigi, ühiskonna ja indiviidi elust välja. Nõukogude aja lõpuga Venemaa koges religiooni taassündi kui sekularistlik protsess asendus desekulariseerumisega. Riik ja Vene Õigeusu Kirik Vene Föderatsioonis tegutsevad kõrvuti kui väga head partnerid ja üksteise toetajad. Kiriku ja riigi vahel on saavutatud vastastikku kasulik koostöö, mis toimib nii sise-, kui ka välispoliitilisel areenil. Selline partnerlus on igati toetatud Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt, kes näeb selles võimalust tugevdada oma ainuvõimu ja arendada oma antiläänelikku režiimi. Riigi ja kiriku kooslus soodustab „poliitilise õigeusu“ arengut, mis eriti tugevalt väljendub vastandumises „meie-nemad“. Venemaa ühiskonna ja indiviidi aspektist me võime rääkida „etnodoksist“ kui desekulariseerumise mõjul tekkinud nähtusest. Arvestades kõiki asjaolusid on võimalik välja tuua peamisi õigeusu poliitilisi ja kultuurilisi rolle ning analüüsida neid läbi Vladimir Putini kahe valitsemisperioodi ja kahe erineva Vene Õigeusu Kiriku patriarhi võrdluse.