Kartuli-lehemädaniku patogeen Phytophthora infestans: muutused epidemioloogias ja populatsioonide struktuuris
Vaata/ Ava
Aasta
2013Kättesaadav alates
ainult raamatukogusonly in library
Autor
Jõgi, Kätlin
Metadata
Näita täielikku nimetuse kirjetKokkuvõte
Kartuli-lehemädanikku põhjustav patogeen Phytophthora infestans on pälvinud palju tähelepanu kartulikasvatajate kui ka fütopatoloogide seas. Niiskuse ja jahedate temperatuuride ( < 20 ˚C ) olemasolul võib patogeen hävitada terve kartuli maapealse ja –aluse osa v.a juured, vähem kui nädalaga. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on selle haigustekitaja leviku piiramiseks ja tundmaõppimiseks välja töötatud suurel hulgal fenotüübilisi ja geneetilisi markereid. Viimase kolmekümne aasta jooksul on üritatud tõrjuda patogeeni „uut“ suguliselt levivat populatsiooni, mis on vastupidavam keskkonna- ja ilmastikuoludele ning püsides nakkuslik mitu aastat järjest.
Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada muutusi, mis on toimunud patogeeni epidemioloogias ning populatsioonide struktuuris. Millisel määral ja kui palju on pooleteise sajandi jooksul patogeen muutunud.
Uurimustöös kasutati vanemaid ja uuemaid võõrkeelseid retsenseeritud teadusartikleid, mille andmeid oleks võimalik omavahel võrrelda ning antud töös kasutada.
Antud töös toodi välja millised muutused on toimunud P. infestans patogeeni epidemioloogias ning populatsioonides. Viimase kolmekümne aasta jooksul on need märgatavalt muutunud. „Vana“ populatsioon, mis levis vegetatiivselt on „uue“ populatsiooni poolt välja vahetatud (eelkõige Euroopas). „Uus“ populatsioon levib suguliselt, mille tagajärjel võivad tekkida oospoorid. Sellest tulenevalt lööbib nakkus põldudel varem, patogeeni eosed on elujõulisemad ja vastupidavamad keskkonna- ja ilmastikuoludele suutes nakkuslikud püsida mitu aastat järjest. Euroopas on erinevate teadlaste katsete tulemusena leitud suur populatsioonide genotüübiline mitmekesisus ning kõrge A2 paarumistüüpide esinemissagedus, mis võib viidata sugulisele paljunemisele. Potato pathogen Phytophthora infestans that causes potato late blight, has attracted a lot of attention among the potato growers and phytopathologists. Precence of humidity and cool temperatures (<20 ˚ C) are perfect for the pathogen to destroy a whole potato and ground-share basis excluding the roots, less than a week. More than over a 165 years learning of the pathogen has helped develope a large amount of phenotypic and genetic markers. Over the last thirty years has been tried to control the pathogen "new" sexually spreading population, which is more resistant to environmental and climatic conditions, and the infection persists for several years in a row.
Purpose of this study was to identify the changes that have occurred in the epidemiology and population structure of the pathogen. To what extent and how much the pathogen has changed over the 165 years.
In this study was used older and newer foreign-language reviewed research articles, and the data was compared with each other in this paper.
The aim of this work was to brought out what changes have occurred P. infestans pathogen populations and epidemiology. Over the last thirty years, they have changed significantly. „Old“ population, which spread vegetatively has been replaced by a „new“ population (especially in Europe). The "new" population spreads sexually, which may cause oospores. Becuse of this pathogen infects fields nearly a month earlier, the pathogen spores are viable and resistant to environmental and weather conditions, being able to remain infectious for several years in a row. In Europe has been found a large genotypic diversity in populations, and the high incidence of mating type A2, which may indicate sexual reproduction.