Hariliku männi (Pinus sylvestris L.) ja hariliku kuuse (Picea abies (L.) KARST) puidus esinevate okste analüüs laasitud ja laasimata puudel
Kokkuvõte
Laasitud ja laasimata puude okste analüüsiks valiti Järvselja kvartalitele JS222, JS223, JS276
ja JS288 rajatud proovitükkidelt välja juhuslikult 17 hariliku männi ja 5 hariliku kuuse
mudelpuud. Eelpool nimetatud kvartalitele rajas T. Krigul 1935…1939. aastal kuuse- ja
männipuude elavate okste laasimise katsealad.
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida laasitud ja laasimata puude oksi. Juhuslikult
valitud 22 mudelpuuhulgast valiti välja 4 analüüsipuud (laasitud ja laasimata harilik mänd
ning laasitud ja laasimata harilik kuusk). Analüüsipuud lõigati männaste kaupa lahti ning iga
tüves paikneva oksa kohta koguti analüüsiks vajalikud andmed. Kogutud andmete põhjal
koostati puidus paiknevate okste skeemid ja mudelid ning joonised, kus on välja toodud elus
ja surnud okste mahud.
Käesolevas töös selgub, et kuuske on laasitud kahe astmeliselt kuni 4 m-ni. Männi laasimine
teostati ühe astmega kuni 6 m-ni. Männi laasimisel tekib 12,61% võrra suurem oksavaba
tsoon tüves kui laasimata puul. Suurim erinevus tekib surnud okste alas, kus laasitud männil
on surnud okstega ala maht tüves 20,43% võrra väiksem kui laasimata männil, seega võib
järeldada, et laasimise tulemusel väheneb surnud okstega ala maht tüves. Samale järeldusele
jõutakse ka laasitud ja laasimata kuuskede puhul (12,86%). For the analysis the pruned and unpruned trees, 17 Scots pine and 5 Norway spruce model
trees were chosen randomly from the plot witch was grounded at the forest blocks JS222,
JS223, JS276 and JS288 in the Järvselja Training and Experimental Forest District. T. Krigul
established the test areas in the years 1935…1939 to study the effect of pruning on living
trees at the forest blocks which were mentioned earlier.
The aim of this master's thesis is to analyze the knots of pruned and unpruned trees. From 22
randomly selected model trees 4 were selected to analyze the trees (pruned and unpruned
Norway spruce and -Scots pine). Model trees were cut from whorls to whorls and from every
knot inside the stem the needed information was collected. With the basis of collected data
schemes and models were composed about knots in timber and figures about live and dead
knots volumes.
In this work it was found that the Norway spruce was pruned with two stages to 4-metres.
Pruning the Scots pine were accomplished with one stage to 6 metres. Pruning the pine is
giving 12,61% bigger knot-free area in the stem compared to unpruned trees. Biggest
difference emerged at the area of dead knots on pruned Scots pine, where the stem volume
area was 20,43% less than in unpruned Scots pine. According to those results, we can
conclude that the area of dead knots is decreasing in stem volume when trees are pruned.
Pruned and unpruned Norway spruce gives same results (12,86%).