Juhend toitlustusettevõttes mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud toidu valmistamiseks ja reklaamimiseks
Vaata/ Ava
Aasta
2018Autor
Mikk, Merit (koostaja)
Sisask, Kairi (koostaja)
Metadata
Näita täielikku nimetuse kirjetKokkuvõte
Mahetoit kogub tarbijate hulgas populaarsust ning mahetoitu soovitakse osta mitte ainult poest, vaid ka kodust väljas einestades. Viimasel ajal on mahetoidu pakkumine toitlustuses paljudes riikides (nt Taani, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) kiiresti kasvanud. Heaks näiteks on siin Taani, kus juba üle 2500 toitlustaja kasutab sealset kolmeastmelist toitlustuse ökomärki – nende hulgas on nii tipprestorane, kohvikuid kui ka väga palju avaliku sektori toitlustajaid, nt lasteasutuste sööklaid. Koolides ja lasteaedades on mahetoidu kasutamisele oma panuse andnud riigi ja omavalitsuste suur huvi mahetoitlustust edendada. Nt seadis Kopenhaagen eesmärgiks pakkuda koolides ja lasteaedades 90% ulatuses mahetoitu ning on selle ka juba 2018. a seisuga saavutanud. Ka mitmed Rootsi omavalitsused (nt Malmö) on seadnud kõrged eesmärgid.
Eestis on mahetoidu müük ja tarbimine samuti pidevalt kasvanud ning sellest tulenevalt on järjest enam ka neid inimesi, kes soovivad, et lastele pakutaks lasteaias-koolis just mahetoitu või kes eelistaksid mahetoitu ka kohvikus või restoranis. 2018. a märtsis Tallinnas Turu-uuringute AS poolt läbiviidud küsitlus näitas, et 87% tallinlastest, kelle leibkonnas on lasteaias või üldhariduskoolis käivaid lapsi, on huvitatud oma lapse lasteaia/kooli üleminekust mahetoidule.
Eestis on ligi 2000 mahetootjat ja ka töötlejate arv kasvab pidevalt, kuid toitlustusettevõtete hulgas on mahetoidu pakkujaid kahjuks veel väga vähe. Paljud toitlustajad küll ostavad toorainet mahetootjatelt ja -töötlejatelt, kuid ei anna kliendile selle kasutamisest teada. Selleks, et mahetoorainele tohiks viidata, tuleb täita mahepõllumajanduse seadusest tulenevaid nõudeid.
Mahetoidu pakkumist saab alustada erineval moel, nt vähehaaval, kaasates menüüsse algul vaid paar mahekoostisosa, valmistada osad toidud vaid mahekoostisosadest või kasutada hoopis toitlustuse ökomärki. Viimane võimalus loodi Maaeluministeeriumi poolt 2017. a Skandinaaviamaade eeskujul lihtsustamaks mahetoidu kasutamisele viitamist. Märgi kasutamise nõuded on sarnased Taanile, Rootsile ja Norrale ning sellega kaasnev bürokraatia ei tohiks toitlustajatel üle jõu käia.
Soovides viidata mahetoidu kasutamisele, tuleb põhjalikult läbi mõelda, kas maheteave soovitakse tarbijale esitada:
A. mahepõllumajanduslike toodete (edaspidi mahetoodete) protsentuaalsele osakaalule viitava toitlustuse ökomärgiga, vt täpsemaid nõudeid lk 2;
B. muul viisil mahepõllumajanduslike koostisosade (edaspidi mahekoostisosade) kasutamisele viidates, vt võimalikke variante (nt kõik road menüüs on mahedad, mingi tooraine on kogu menüüs mahe) ja nõudeid lk 9.
Samaaegselt võib kasutada ka mõlemaid võimalusi.