Ökonomeetriliste mudelite kasutamine toetuste mõju hindamiseks investeeringute teostamisele ja ettevõtjate jätkusuutlikkusele : uuringu I etapi aruanne
Vaata/ Ava
Aasta
2013Autor
Eesti Maaülikool. Majandus-ja sotsiaalinstituut. Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond
Metadata
Näita täielikku nimetuse kirjetKokkuvõte
Poliitikaid võib nimetada teatud eesmärkide saavutamise abinõudeks. Selleks, et hinnata poliitikate toimet ja tõhusust, on oluline uurida, kas seatud eesmärgid või mõju saavutati. Investeeringutoetused on Eesti põllumajanduspoliitilistes valikutes ning põllumajanduse arengus olnud väga olulisel kohal alates SAPARD programmi rakendumisest 2001. aastal. SAPARD programmile järgnes Riiklik Arengukava 2004-2006 ning Maaelu Arengukava 2007-2013 (MAK). 2013. aasta alguses on aastate 2014-2020 Maaelu Arengukava väljatöötamine täies hoos. Seega on oluline analüüsida seni rakendatud meetmete mõju ja tõhusust.
Investeeringutoetuse kasutamine sõltub ettevõtja valikutest ja majanduslikust seisust. Toetusi antakse eeldusel, et põllumajandustootjal on olemas toetuse otsene vajadus ning toetus tagab tulemuslikkuse. Tegemist on oluliselt konkurentsi mõjutava süsteemiga, sest kõik ettevõtjad püütakse viia konkurentsivõimet tagavale tasemele. Süsteemi erinevate puuduste tõttu võib tekkida ka vastupidine efekt – suurem ebavõrdus konkurentsivõimes. Mõlemal juhul on tegemist konkurentsi mõjutava aspektiga.
MAK 2007-2013 toetuste tulemuslikkuse hindamine baseerub ühise seire- ja hindamisraamistiku (CMEF) indikaatorite süsteemil ning hindamisküsimustel. CMEFi hindamisjuhiste alusel tuleb hinnata investeeringute mõju põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimele. Eestis kasutatakse lisaks CMEFle siseriiklikult täiendavate finantsmajanduslike näitajate analüüsi, mis baseerub ettevõtjate grupeerimisel vastavalt tegevusalale. Lisaks viiakse läbi meetmepõhiseid uuringuid eesmärgiga koguda kvalitatiivseid näitajaid ning võrrelda tulemusi kvantitatiivsete indikaatoritega. Kui jagada hindamise metoodikad kahte gruppi, siis esimesse kuuluvad CMEFi, kvantitatiivse võrdleva analüüsi ja ökonomeetrilised meetodid. Teise gruppi kuuluvad meetmepõhised uuringud, kvalitatiivsed ja juhtumiuuringud. Seni ei ole Eestis investeeringutoetuste mõju hindamiseks kasutatud ökonomeetrilisi meetodeid, majanduslikke mudeleid ning juhtumiuuringuid.
Käesoleva projekti üldine eesmärk oli välja töötada ökonomeetrilised mudelid, mille abil analüüsida investeeringutoetuste mõju taime- ja loomakasvatusega tegelevate ettevõtjate investeeringukäitumisele ning investeeringute mõju nende majanduslikule seisule, maakasutusele, loomade arvule ja jätkusuutlikkusele. Võrreldes seni kasutatavate analüüsimeetoditega on ökonomeetriliste meetodite abil võimalik analüüsida ka mõju suurust ning statistilist olulisust. See tõstab analüüsitulemuste kvaliteeti.
Võrreldes kvantitatiivse võrdleva analüüsi ja kirjeldava statistikaga on ökonomeetrilised meetodid keerukamad. Tulemused sõltuvad nii analüüsi teoreetilistest alustest, toetust saanud ettevõtete ning toetust mitte saanud ettevõtete (kontrollgrupp) kohta kasutada olevatest andmetest kui ka kasutatud ökonomeetrilistest meetoditest. Sellest tulenevalt on ökonomeetriliste meetodite juurutamine toetussüsteemi ja investeeringute mõju hindamissüsteemi osana keerukas ning otstarbekas on rakendada projekti kahes etapis.
Projekti lähteülesandes püstitati esimeseks etapiks järgnevad ülesanded: investeeringute ja investeeringutoetuste mõju hindamise teoreetiliste aluste läbitöötamine, Eestile iseloomuliku põllumajandustootjate investeeringukäitumise kaardistamine, andmestiku loomine perioodi 2001-2010 kohta, kirjeldavate mudelite (skemaatilised mudelid) koostamine nii toetust saanud ettevõtete kui ka toetust mitte saanud ettevõtete kohta, ökonomeetrilistest võrranditest tulenevalt seoste ning nende statistilise olulisuse hindamine. Käesolev aruanne annab ülevaate projekti esimese etapi tulemustest. Aruande teises peatükis antakse ülevaade analüüsi aluseks olnud kontseptuaalsest mudelist, uuringu teoreetilistest alustest, uuringus kasutatud andmetest ning metoodikast. Kolmandas peatükis analüüsitakse uuringu tulemusi tootmistüüpide lõikes. Aruande viimases peatükis on toodud peamised järeldused ja kokkuvõte.