Andmebaasi logo
 

Taimkatte muutused Järvselja ürgmetsakvartali püsiproovialadel.

Laen...
Pisipilt

Kuupäev

2013

Kättesaadav alates

ainult raamatukogus, only in library

Autorid

Jürisoo, Kristiina

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Ürgmetsi Eestis pole, küll aga leidub loodus- ja põlismetsi. Eesti esimene metsakaitseala loodi 1924. aastal Järvseljale. Algul võeti kaitse alla kvartali 226 lõunapoolne osa suurusega 12,8 ha, hiljem ka põhjapoolne osa. Nüüdseks teatakse seda kvartalit ürgmetsakvartalina (suurus 19 ha), mis kuulub Järvselja looduskaitsealasse. Ürgmetsakvartalisse rajati Viktor Masingu ja Harald Rebase poolt alustaimestu uurimiseks 1955. aastal püsiproovialad (4 x 4 m ruut) naadi kasvukohaga hõrenenud laanekuusikusse (prooviala A1), rabastuvasse laanekuusikusse (A2), siirdesoometsa häilu (A3), naadi kasvukohaga salumetsa tihedasse järelkasvu (A4), naadi kasvukohaga liigirikkasse laanekuusikusse (A5) ja sanglepalodusse (A6). Kordusuurimusi tehti aladel 1985., 1993. ja 2012. aastal. Käesoleva töö eesmärgiks oli analüüsida nelja kordusvaatluse põhjal püsiproovialade taimkattes toimunud muutusi ja nende võimalikke põhjusi. Eraldi analüüsiti muutusi puurinde järelkasvus, rohurindes ja samblarindes. Antud töö andmestiku järgi osutus kõige liigirikkamaks rohurinne. Tulemustest selgus, et mitme püsiprooviala taimestikus on toimunud märgatavaid muutusi. Alal A1 domineeriva metskastiku katvus vähenes ajavahemikus 1955-2012 enam kui poole võrra, sama vaatlusperioodi vahemikus aga toimus alal A5 domineeriva metskastiku katvuse tõus poole võrra. Alal A4 muutus ajavahemikus 1955-1985 dominantliik, lõhnava madara katvus vähenes ja püsik-seljarohu katvus suurenes oluliselt.
Natural forests and old-growth forests can be found in Estonia, but not virgin forests. The first forest reserve in Estonia was created in 1924 in Järvselja. At first, the South side of quarter 226 was taken under protection with an area 12,8 ha and later also the North side. Now the quarter is known as Virgin forest quarter (area 19 ha) and it belongs to the Järvselja Nature Reserve. In 1955 Viktor Masing and Harald Rebane started to study and record the vegetation of Virgin forest quarter in sample plots (4 x 4 m quadrat) situated in the sparse fresh boreal Aegopodium site type forest (plot A1), in the boggy fresh boreal forest type (A2), in the mixotrophic (transitional) bog forest site type (A3), in the fresh boreo-nemoral Aegopodium site type forests (A4), in the dense-wooded fresh boreal Aegopodium site type forest (A5) and in the minerotrophic mobile water alder swamp forest type (A6). Recordings were repeated in 1985, 1993 and 2012. The aim of this study was to analyse how vegetation on permanent sample plots has changed during these years in different layers (undergrowth of trees, herb layer and moss layer). The data used in current thesis shows that the species richness is highest in herb layer. Results showed that there has been some noticeable changes in the sample plots vegetation. In plot A1 the coverage of Calamagrostis arundinacea decreased during the period of 1955 to 2012, at the same time the coverage of Calamagrostis arundinacea increased in plot A5. In plot A4 the dominant species changed between years 1955 and 1985, Galium odoratum was replaced with a new dominant- Mercurialis perennis.

Kirjeldus

Märksõnad

Järvselja looduskaitseala, ürgmetsakvartal, püsiproovilalad, magistritööd

Viide

Kollektsioonid