Phylogenetic Diversity of Threatened Plant Species in Estonia
Laen...
Kuupäev
2023
Kättesaadav alates
05.09.2023
Autorid
Ayeni, Sola Alaba
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Eesti Maaülikool
Abstrakt
It is important to incorporate phylogenetic studies into biodiversity conservation because
phylogenies represent the evolutionary dimension of diversity. The aim of the thesis was to
establish, whether threatened vascular plant species of Estonia are closely or far related to each
other. Closely related species may share similar extinction threats, whereas the loss of far
related species causes severe loss of biodiversity. Phylogenetic signal D was calculated, and
the number of species per family was counted, in three groups of threatened plant species
(categories I, II, III), based on the phylogenetic tree of the European flora. The results show
that threatened species of category I have the highest phylogenetic diversity, supported by a
high value of phylogenetic signal D, and a relatively small number of species per family. The
species in categories II and III have lower phylogenetic diversity, with lower D value and
higher number of species per family. While high phylogenetic diversity indicates that species
are far related, the loss of species in category I would expose the biggest loss of diversity for
Estonian flora. Low phylogenetic diversity in categories II and III means that species are rather
closely related. In these groups, the threat to biodiversity arises from the fact that closely
related species usually share risks of extinction due to similar traits. It can be concluded that
the phylogenetic signal D is a useful tool for adding phylogenetic dimension into conservation
studies. Currently, the protection threshold for threatened plant species in Estonia seems to be
appropriate, with phylogenetically far related species of category I being under the strictest
protection level. It can be recommended that the protection measures of category I should
concentrate on the protection of each single species, whereas the protection measures of
categories II and III should concentrate on the persistence of species’ habitats, notably in the
light of climate change.
Fülogeneetiliste meetodite kasutamine looduskaitses on oluline, sest sellega võtame arvesse bioloogilise mitmekesisuse evolutsioonise aspekti. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kas eesti ohustatud taimeliigid on fülogeneetiliselt kaugelt või lähedalt suguluses. Lähisugulastel võivad olla sarnased ohud, kaugelt suguluses olevate liikide väljasuremine aga vähendaks drastiliselt bioloogilist mitmekesisust. Kolme kaitsekategooriasse (I, II, III) kuuluvate ohustatud taimeliikide fülogeneetilise mitmekesisuse uurimiseks arvutati igas kategoorias fülogeneetiline signaal D ja keskmine liikide arv perekonnas. Tulemused näitavad, et fülogeneetiline mitmekesisus on suurim I kategooria ohustatud liikidel. Seda kinnitavad suur D väärtus ja väike liikide arv perekonna kohta. II ja III kategooria liikidel on väiksem fülogeneetiline mitmekesisus, mida näitab väike D väärtus ja suur liikide arv perekonna kohta. Suur fülogeneetiline mitmekesisus tähendab, et liigid on omavahel kaugelt suguluses, seega muutuks I kategooria liikide väljasuremisel eesti floora drastiliselt vaesemaks. Väike fülogeneetiline mitmekesisus II ja III kategooria liikidel tähendab, et liigid on lähedalt suguluses. Kuna lähisugulastel on tihti sarnased ohud, on ühe II või III kategooria liigi ohtu sattumisel suur võimalus sattuda ohtu ka teistel sama kategooria liikidel. Käesoleva töö põhjal võib järeldada, et fülogeneetilist signaali D saab hästi kasutada evolutsioonilise mõõtme lisamiseks looduskaitsesse. Ka nähtub, et eesti ohustatud taimeliikide kaitsekategooriate lävendid on fülogeneetiliselt sobivad – I kategooria kaugelt suguluses olevad liigid on kõige rangemalt kaitstud. Võib soovitada, et I kategooria liikide kaitsel keskendutaks iga üksiku liigi kaitsele. II ja III kategooria puhul tuleks aga tagada sobivate elupaigatingimuste püsimine, et vähendada ohte, ning seda eriti kliimamuutuste valguses.
Fülogeneetiliste meetodite kasutamine looduskaitses on oluline, sest sellega võtame arvesse bioloogilise mitmekesisuse evolutsioonise aspekti. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kas eesti ohustatud taimeliigid on fülogeneetiliselt kaugelt või lähedalt suguluses. Lähisugulastel võivad olla sarnased ohud, kaugelt suguluses olevate liikide väljasuremine aga vähendaks drastiliselt bioloogilist mitmekesisust. Kolme kaitsekategooriasse (I, II, III) kuuluvate ohustatud taimeliikide fülogeneetilise mitmekesisuse uurimiseks arvutati igas kategoorias fülogeneetiline signaal D ja keskmine liikide arv perekonnas. Tulemused näitavad, et fülogeneetiline mitmekesisus on suurim I kategooria ohustatud liikidel. Seda kinnitavad suur D väärtus ja väike liikide arv perekonna kohta. II ja III kategooria liikidel on väiksem fülogeneetiline mitmekesisus, mida näitab väike D väärtus ja suur liikide arv perekonna kohta. Suur fülogeneetiline mitmekesisus tähendab, et liigid on omavahel kaugelt suguluses, seega muutuks I kategooria liikide väljasuremisel eesti floora drastiliselt vaesemaks. Väike fülogeneetiline mitmekesisus II ja III kategooria liikidel tähendab, et liigid on lähedalt suguluses. Kuna lähisugulastel on tihti sarnased ohud, on ühe II või III kategooria liigi ohtu sattumisel suur võimalus sattuda ohtu ka teistel sama kategooria liikidel. Käesoleva töö põhjal võib järeldada, et fülogeneetilist signaali D saab hästi kasutada evolutsioonilise mõõtme lisamiseks looduskaitsesse. Ka nähtub, et eesti ohustatud taimeliikide kaitsekategooriate lävendid on fülogeneetiliselt sobivad – I kategooria kaugelt suguluses olevad liigid on kõige rangemalt kaitstud. Võib soovitada, et I kategooria liikide kaitsel keskendutaks iga üksiku liigi kaitsele. II ja III kategooria puhul tuleks aga tagada sobivate elupaigatingimuste püsimine, et vähendada ohte, ning seda eriti kliimamuutuste valguses.
Kirjeldus
Master’s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate Change Curriculum
Märksõnad
magistritööd, master thesis, conservation, extinction, IUCN, phylogenetic signal, vascular plant species